Vertige

Pea käib elamisest ringi,
seistes jalgealune kaob.
Mus mõte uitab mingi,
sõrm vastu lauda taob.

Kui karussell mu sees,
kinni hoian nähtavast.
Lipsab läbi silme eest
kaader eespool tulevast.

Pea käib ringi vaikusest.
Silmad sulen surma ees.
Põlgus tuleb tühjusest,
mille leidnud ma eneses.