Minu mina. Sõpradele. :p

Minu teine maailm ei olegi nii teine. Ikka see "päris" elu kuskist otsast torgib. Võinoh, nagu pind p..... Täielik müstika, kuidas saab virtuaalmaailma sõber mu endast nii välja viia, et olen vabalt nõus asju loopim, (käsipidi läheks ka kallale kui saaks). Mõnel inimesel on kohe selline võime, jummala uskumatu, kui aus olla. Ja see on nii juba mitu aastat, pikemate vaheaegadega mõistagi. Jajah, tean, et pööritate silmi. :) Ma olengi ju siuke frukt... tüli tüli otsas, aga uskuge mind - mitte kellegagi teist pole asi elus pooltki nii hull olnud. :p Teie, mu kallid sõbrad, ei ole (õnneks!) nii "andekad". Tegelikult pole ilus niimoodi seljataga rääkida, niisiis.. teemavahetus. :p

Peale selle, et ma väga elava fantaasiaga frukt olen (nagu mõni püüab mulle selgeks teha), olen ma ka edev. Üllatav, eksole? :) Nimelt kandsin ma eile ette, terve hulga inimeste ees mõistagi. Ja kuigi teema oli masendavalt ähmane mu jaoks (targutasin postpõdernismi teemadel), ootasin ma seda ettekannet väga. Ei põdenud jne.. Lihtsalt, saaks vaid targutada, teiste ees.. kõik on kuss ja kuulavad... :) Khm, ja siit nüüd küsimus: miks mul siis keset ettekannet suurest närvilisusest suu (iseäranis keel) nii ära kuivas, et mul oli füüsiliselt raske midagi ütelda?????????? Müstika... Ma ei saa vist ise ka endaga eriti hästi läbi, olin rahulik ja värki, ei kartnud, aga näd, keha ei kuuland sõna. :)

Tervitused,
teie edev frukt.

PS. Tervitaksin siinkohal ka oma keelt! (Järgmine kord, kui sa mind alt vead, siis... "naks!")