Rotiralli algas...

Tahan endale rotti osta. Jah, just, sedasama pika ja vastiku sabaga elukat. Ma jumaldan rotte, mis sellest, et mul pole elus ühtegi olnud. Njah, tegelikult tahaksin endale kassi rohkem, aga sellega on üks kurb lugu... Mul on ju kass, aga maal vanemate juures.

Ühesõnaga, otsus, et rotti tahan, on nüüd täitsa kindel. (Pärast pooleaastast vaagimist ja kaalumist). Vaja puuri jaoks raha koguma hakata... mõtlesingi, et see on kõige suurem takistus, aga võta näpust! Tartu loomapoodides polegi rotte. Ühes käisime küsimas, tädi leti taga vastas ikka jõle ülbe ja üleoleva tooniga, et nemad küll neid va rotte ei müü! Põhh! Uskumatu, ise töötab veel loomapoes, vist sunniviisiliselt, vaevalt, et talle tegelikult ka loomad meeldivad... Ühe loomapoe leidsime veel, õnnetuseks selgus, et tegu on sama firmaga, niisiis - ei mingeid rotte! (Muide, hiired olid neil seal küll olemas... hiired on palju mõttetumad olevused ju!! Kuigi jah, armsakesed.)

Puuri jaoks hakkan ikka raha koguma (või siis teen oma elutoakapi klaasitagused riiulid puuriks - klaasuste asemele võreuksed ja asi lahendatud, palju armsam ju, ruumi on seal ka palju!). Kui keegi omab infot kodutute rottide kohta, siis teate isegi, mis selle infiga peale hakata... ;)

PS. Kui mul on veel mõni sõber, kes ei taha mulle pärast roti soetamist külla tulla, siis oleks mugavam kui te kõik koos mulle kaebekirja või miski sarnase asja esitaksite. :p Kardetavasti ma ei võta seda kuulda... :p