Rotiralli algas...

Tahan endale rotti osta. Jah, just, sedasama pika ja vastiku sabaga elukat. Ma jumaldan rotte, mis sellest, et mul pole elus ühtegi olnud. Njah, tegelikult tahaksin endale kassi rohkem, aga sellega on üks kurb lugu... Mul on ju kass, aga maal vanemate juures.

Ühesõnaga, otsus, et rotti tahan, on nüüd täitsa kindel. (Pärast pooleaastast vaagimist ja kaalumist). Vaja puuri jaoks raha koguma hakata... mõtlesingi, et see on kõige suurem takistus, aga võta näpust! Tartu loomapoodides polegi rotte. Ühes käisime küsimas, tädi leti taga vastas ikka jõle ülbe ja üleoleva tooniga, et nemad küll neid va rotte ei müü! Põhh! Uskumatu, ise töötab veel loomapoes, vist sunniviisiliselt, vaevalt, et talle tegelikult ka loomad meeldivad... Ühe loomapoe leidsime veel, õnnetuseks selgus, et tegu on sama firmaga, niisiis - ei mingeid rotte! (Muide, hiired olid neil seal küll olemas... hiired on palju mõttetumad olevused ju!! Kuigi jah, armsakesed.)

Puuri jaoks hakkan ikka raha koguma (või siis teen oma elutoakapi klaasitagused riiulid puuriks - klaasuste asemele võreuksed ja asi lahendatud, palju armsam ju, ruumi on seal ka palju!). Kui keegi omab infot kodutute rottide kohta, siis teate isegi, mis selle infiga peale hakata... ;)

PS. Kui mul on veel mõni sõber, kes ei taha mulle pärast roti soetamist külla tulla, siis oleks mugavam kui te kõik koos mulle kaebekirja või miski sarnase asja esitaksite. :p Kardetavasti ma ei võta seda kuulda... :p

Kaitsetu ;)

Olen alasti kõikide pattude ees
Relvitu ja õnnelik
On võimalik öelda, et pole oda
Millega end kaitsta
Ning jääda selle taha nautima
Arvukaid kiusatusi
Mis kunagi räpaseks on tehtud
Rauast kilp on kõver
Salamahti ise seda väänasin
Et ei saaks end hoida
Ligidale roomavate rõõmude eest
Mul puudub vabandus
Lihtsalt olen, kaval muie näol
Olen... kaitsetu

Viimane

Sa oled viimane! Ma ütlen...
Pingutusi ära parem raiska
Viimane, ja alati nii
Jah, just nüüd ja siin
Sa ei muuda midagi lootes
Muutus ei tule proovides
Sul pole jaksu!
Ja mõistus on nüri
Las parem aeg oma laineis
Kannab sind kuni jõuab
Sul endal jalgu pole
Roomata ei suuda
Aeg peab tegema tööd
Mida ise sa põlgad
Ja ükskord märgates
On juba liiga hilja
Viimast korda üles ärgates
Tuleb vaid lõpp, et sind viia...

Öö

Öö jutustab süngevõitu lugusid.
Hea on pimeduses maha vaikida
see, mis kuulaja kõrva ei paitaks.
Sügav hämarus varjab silmavaate.
Tuleb uskuda vaid kajavat häält,
häält, mis sosistab: siiski olen hea.

Öös on imelised illusioonid
ja see piinavalt maagiline tunne,
et kirjutame ise kõik oma lood.
Öö püüab ütelda, püüab hoiatada,
kuid hea on olla iseenda jumal.

Öö teab rääkida, et valgust ei olegi,
sest iga kord seda nähes ta sureb.
Sureb tunnistamata, et on nõrgem,
ning hämardudes sünnub ta taas,
teadmata, et valgus suri samamoodi...

Must. Valge.

Mu hind on puhas
Tunnen end hõljuvat
Minevik on must
See ei paista mõjuvat
Olen vaid ingel
Pugenud vooruste taha
Võiksin olla kindel
Et see polegi nii paha
Must varju ei jää
Vaid sammud liivale
Kui leian väe
Teel õnnele viivale

Müstiline lugu

Täiesti müstika on nende igasuguste "suvaliste" meiliaadresside loomisega... Ma unustan ALATI nende parooli ära, ma ei tea kuidas (omast arust on parool ju nii ilmselge), aga ALATI! Või noh, unustan vahel isegi kasutajanime ära, paroolist rääkimata siis. Jah! Üles tuleb kirjutada! Olen kirjutanud - ja need paberid on kõik seal jubedas paberitemaailmas, kus nad elavad oma elu ja kust ma eal enam midagi kätte ei saa. Ühesõnaga, pidingi endale nüüd uue blogi tegema, sest eelmise parooli unustasin ära ja kui siis palusin paroolivihjet, üteldi mulle, et aga palun, pole probleemi - saatsime teie parooli teie meilikale. Lahe, aga millisele??? Õige vastus: ühele neist, mille kasutajanime/parooli olen ma unustan. Brrr.....

Minu eelmine blogspot on paar aastat vana, kui kellelgi on tahtmist neid mõningaid üksikuid luuletusi lugeda, mis seal on, siis aadress on: http://urusein.blogspot.com, vot.